Uuring: e-hääletust peavad turvaliseks need, kes oskavad tulemuse kohalejõudmist kontrollida

Kümme aastat Eestis kasutusel olnud e-hääletamist usaldab praeguseks ligi 70 protsenti inimestest ja seda võimalust kasutavad igas vanuses inimesed, ilmnes Tartu ülikooli teadlaste tehtud uuringust.

E-hääletust peavad turvaliseks eelkõige need inimesed, kes on kursis võimalusega oma e-hääle õigesse kohta jõudmist kontrollida, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kui anda e-hääl arvutis, saab iga hääletaja näiteks nutitelefoniga kontrollida, kas tema hääl jõudis kohale ja kas see loeti ära sellisel viisil nagu inimene hääletas. Sellist kontrollisüsteemi kasutati 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel ja 2014. aasta europarlamendi valimistel.

Tartu ülikooli võrdleva poliitika õppetooli teadur Mihkel Solvaku sõnul usaldavad süsteemist teadlikud inimesed e-hääletust rohkem. “Oluline on see, kas inimene üldse on teadlik sellest, mitte see, kas ta on kasutanud või ei,” ütles Solvak. Inimesed, kes teavad, et kontrollimise võimalus on olemas, usaldavad e-hääletust rohkem. See on Solvaku sõnul üks viis, kuidas inimestes usaldust e-valimiste vastu suurendada.

Hoolimata kontrollsüsteemist on Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) esimehel Kristiina Ojulandil aastate jooksul e-hääletuse turvalisuse osas kahtlused tekkinud, sest e-hääletuse süsteemi ei saa tema hinnangul lõpuni jälgida ja kontrollida.

“Kui sedeliga hääletused valimisjaoskonnas näiteks lõppevad, siis avatakse valimiskastid kõigi vaatlejate silmade all ja need sedelid loetakse üle. Seda on võimalik oma silmaga kontrollida,” rääkis Ojuland. E-hääletuse süsteemi pole aga tema hinnangul praegu võimalik selliselt kontrollida. “Mitte, et ma oleksin põhimõtteliselt ja lõpuni e-hääletuse vastu, aga ma tahaksin, et valimisvaatlejatel oleks võimalik hääletustulemust ka kontrollida,” ütles Ojuland.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel suhtub e-hääletusse positiivselt, sest Eestil selles valdkonnas head kogemused ja lisaks on see tema arvates vahend, mis toob rohkem inimesi valima. “Et me üldse ei näe turvariske – seda ma ei ütle. Aga nende vandenõuteooriatega, et keegi kuskil manipuleerib inimeste häältega – need on tõeliselt vandenõuteooriad.”

Tartu ülikooli teadlaste uuringu kohaselt on kümne aastaga e-hääletamise võimalust hakanud kasutama igas vanuses inimesed, kuid samas ei ole see kasvatanud üldist valimisaktiivsust.

“Me näeme küll, et tohutu osakaal inimesi e-hääletab, aga tegelikult süvendatud uuringud näitavad, et ei ole peale tulnud uusi valijaid, vaid need e-hääletajad on lihtsalt need, kes varem paberil hääletasid,” selgitas Mihkel Solvak. E-valimistel on küll väike mõju olnud, kuid see on äärmiselt väike. Valimistel osalemist seega e-hääletamine suurendanud ei ole.

Allikas: novaator.err.ee