ITL-i president: Väljend “Riigi aeglane IT-arendus” on millegi sümptom

Tavaks on, et selgitame nendele ettevõtete juhtidele, kes soovivad oma tootmist automatiseerides efektiivsemaks muuta järgmist: enne kallite robotite soetamist tuleb alustada oma tootmisprotsessi lahtimõtestamisest ehk n-ö digidiagnostikast.

Ühele võib-olla piisabki Exceli tabelite parendamisest, aga teisele võib olla mingis etapis uuema tehnoloogia kasutuselevõtt kasulikum. Ehk siis tehnoloogia valimisest olulisem on juhtimisprotsessi mõtestamine. Sarnaselt tuleb läheneda riigi e-teenuste arendamisele.

Oleme rahvusvaheliselt väga hea kuvandiga innovaatiline digiriik, kuid peame endale tunnistama, et see, mille poolest meid tuntakse, on saanud alguse aastakümneid tagasi ja vajab uuendamist selleks, et mitte ajale jalgu jääda. Kui soovime, et ka kümne aasta pärast saaksime asutada firmat digitaalselt või esitada eeltäidetud tuludeklaratsiooni kahe minutiga, peame investeerima järjepidevalt riigi infotehnoloogia baasrahastusse.

Pole reaalne eeldada, et üha kasvava protsesside keerukuse juures meie tehnoloogiline võlg ilma investeeringuteta väheneb. Aastaid on Eesti e-riigi arendamine toimunud nõnda, et olemasoleva vundamendi külge on Euroopa Liidu rahastuse toel pidevalt lisatud detaile ja keerukusi. Samal ajal ei ole süsteemselt panustatud baasi uuendamisse või kasutajamugavuse arendamisse.

Kui nüüd räägitakse sellest, et IT-arendus võtab liiga kaua aega, siis tahan rõhutada, et probleem ei ole kindlasti tehnoloogias, vaid ebaselgelt lahti mõtestatud protsessides ning läbimõtlemata otsustes, mis ei võta arvesse digiriigi jätkusuutlikku arengut.

Viies läbimõtlemata poliitilisi kokkuleppeid kiirkorras ellu ongi tulemuseks ühe häkk-lahenduse otsa järgmise tegemine selleks, et asjad kuidagigi koos püsiksid ning tegelik hind selgub tulevikus.

Kiirelt ja agiilselt on arendatavad need protsessid, mis on terviklikult läbi mõeldud ning loodud just sellisel moel, et kasutada IT võimalusi seal, kus see kõige enam väärtust loob. Käsitöö tegemine riigi teenuste pakkumisel jäägu erandiks, sest meie inimeste tööaega saaks tootlikkuse tõstmiseks palju targemalt kasutada.

Artikkel täispikkuses ERR-i veebis.

Avaldatud 3. oktoobril 2022