E-arvete kasutajad väärtustavad aega
13. detsember 2024Kas teadsite, et e-arvet kasutades on võimalik kokku hoida 50 protsenti ajast, mis kulub pdf-arve koostamisele ja edastamisele?
Ometi on ikka veel liiga palju neid, kes arvavad, et see üleminek on liiga keeruline ja liiga kallis, tõuseb halduskoormus. Aga mida sellest raamatupidamislikust arenguhüppest võita võib, seda selgitavad ERR-i artiklis ITL-i tegevjuht Doris Põld ja ITL-i reaalajamajanduse töögrupi juht Andres Lilleste.
Rahandusministeeriumil on plaan kehtestada e-arvete kohustus 2027. aastast käibemaksukohuslaste tehingutele. Alates 2030. aasta südasuvest on e-arved rahvusvaheliste ehk piiriüleste tehingute puhul Euroopa Liidus kohustuslikud, seega me oleme sinnapoole teel igal juhul. Vaatamata Eesti digiedulugudele on näiteks majandustehingute kajastamine jätkuvalt paljuski n-ö elektroonilises kiviajas – andmeid sisestatakse käsitsi, liiga palju kulub aega tugitegevustele.
ITL on Eesti kohaliku e-arve formaadi haldur, meie liikmete seas on e-arve operaatorid, kes on aidanud ekspertidena teemat Eestis selgitada ja vedada. Kuna e-arved on ka siseriiklikult aina enam kasutatavad, siis võiks need olla kõigile arveldajatele lihtsalt kasutusele võetavad. Kutsume üles jagama kogemusi sellest, mis on olnud põhilised mured ja takistused e-arvetele üleminekul. Tahaksime ju, et kõik saaksid samaväärselt kasutada mugavaid digilahendusi oma äri ajamisel.
Mõned faktid
(Krimmer et al. 2019; Reaalajamajanduse infoleht 2019; Lille et al. 2020):
- e-arvet kasutades on võimalik kokku hoida 50 protsenti ajast, mis kulub pdf-arve koostamisele ja edastamisele.
- e-arveid on 60–80 protsenti odavam töödelda kui paberarveid.
- e-arve vähendab paberarvega võrreldes süsinikujalajälge 63–99 protsendi võrra.
- e-arved säästavad Eesti maksumaksja raha üle 100 miljoni euro aastas.
E-arvete kohta saab lisainfot ITL-i veebilehelt.
